Järvamaa

Järvamaa tähendab soid ja rabasid, kristallselgeid allikaid, viljakat põllupinda ja iidseid kultuuritavasid. Järvamaale tasub tulla aktiivselt puhkust veetma igal ajal: võimalusi selleks on palju ja valik on lai: saab ratsutada ja kardiga sõita, sportida ja püssi lasta. Parimad suusarajad asuvad Põhja–Järvamaal, Albus, kus toimuvad ka Albu Suusapäevad Jaak Mae karikatele. Maakonna orienteerujad on treeninguteks ja võistlusteks kaardistanud suure osa Järvamaast. Matkaja või muidu puhkaja leiab siit arvukalt matkaradu. Samuti on võimalik sooritada ühe– või mitmepäevaseid kanuumatku Järvamaa jõgedel ning välja on arendatud võimalused jahiturismiks.

Järvamaa oma ligi 2700 km² pindalaga on koduks veidi enam kui 36 300 inimesele. Muinasaja Eesti üks vanemaid külasid Kareda asub Järvamaal: nimega Carethen on see ära mainitud 1212. aastal Läti Henriku Liivimaa kroonikas. Püsivam inimasustus Järvamaal saigi alguse ilmselt 13. sajandil, kui Saksa ordumeistrid rajasid 1265. aastal ordulinnuse koos 30 meetri kõrguse kaheksakandilise Pika Hermanni nimelise torniga. Ehitusmaterjali – paekivi – järgi sai kindlustus ka nime: Weissenstein, Pae linn ehk Paide.

Järvamaad võib pidada Eestimaa keskpunktiks ehk südameks, sest maakonnakeskusest Paidest jäävad ligi tunniajase autosõidu kaugusele nii Tartu, Pärnu, Tallinn, Rakvere kui ka Viljandi.

Maakonna loodeosas asuva Kõrvemaa on kuulsaks kirjutanud Anton Hansen Tammsaare, kes kirjeldas sealseid künkaid järgmiselt: siin mägi, seal mägi, kaugemal kolmas... Järvamaa oma arvukate allikate ja soodega on ka suur puhta vee varasalv, siin tekib oluline osa Põhja–Eesti veevarudest. Maakonnast jääb suur osa Pandivere veekaitsealale, üldse on kogu Järvamaast rohkem kui pool looduskaitse all. Järvamaal asuvad Eesti sügavaim allikas ning (4,8 m) Eesti suurim allikajärv (2,5 ha), see on ka alguseks Eesti pikimale - Pärnu jõele.

Järvamaal on säilinud haruldasi kunstimälestisi. Paide Püha–Risti kiriku tornikella mehhanism, mis osaliselt puidust, on linnarahvale aega näidanud juba üle 100 aasta. Samuti on väärtuslikud sajandivanused Riias Ernest Tode valmistatud aknavitraažid, mis on ainus Eesti kirikutes terviklikult säilinud vitraažakende komplekt.

Kultuuritraditsioonidest on osalejate– ja publikurohked maakonna laulu– ja tantsupeod, mille algusajaks loetakse 1907. aastat.