Harjumaa

Suvel on Harjumaa vaieldamatult parim puhkusepaik plaanideta puhkajale, eeliseks linnalähedus ja ilusad mererannad. Võimalusi aktiivseks puhkuseks jätkub kõigile – päev paadi, kajaki või jahiga merel, kalapüük, sukeldumine ja surfilauaga sõitmine; armsad väikesadamad ja toredad matkarajad, ka ratsutamisvõimalusi on palju. Päeva saab veeta laste lõbustuspargis Vembu-Tembumaal ning golfimängijatele on Harjumaal rajatud kõrgetasemelised golfiväljakud.

Harju maakond on Eesti maakondade seas elanike arvult esimesel (535 887 in.) ja pindalalt teisel (4333,13 ruutkilomeetrit) kohal. Harjumaa hõlmab Soome lahe rannikuala Keibu lahest Eru laheni ning rannajoone pikkus on 530 km, sealhulgas saarte rannajoon 165 km. Harjumaal on 74 saart, saartest suurimad on Naissaar ja Pakri saared oma kauni ja puutumatu loodusega. Harjumaal on ka sadakond siseveekogu, jõgedest on pikim Keila – 116 km. Paekaldast alla voolates moodustavad jõed jugasid, neist kõrgeimad ja veerohkemad on 8 m kõrgune Jägala juga ja 6,1 m kõrgune Keila juga, mille astangu laius on 60-70 m. Kohati paljandub paekallas kuni 30 m kõrguste pankadena nagu Rannamõisas ja Türisalul.

Harjumaa paistab silma väga rikkaliku kultuurimälestiste hulgaga, selle põhjuseks on see, et maakond on olnud Eestimaal ajaloo kultuurisündmuste keskmes. Näiteks jääb Harjumaale eestikeelse piibli esmatõlke mälestusmärk. Esimese eestikeelse piibli andsid välja Anton Thor Helle ja H. Gutsleff 1739. a. Harjumaa vanim ja silmapaistvaim arhitektuurimälestis on aga Lääne-Harjumaal asuv tsisterlastele kuulunud 13.saj. pärinev Padise klooster.
Harjumaa mõisaarhitektuur kujunes välja 18-19 saj. Harjumaal on ka 33 riikliku kaitse all olevat mõisaansamblit, neist nimekamad on Saue, Vääna, Kolga, Riisipere.

Harjumaal on ka hulgaliselt karstivorme nagu Kostivere karstiala, kus jõgi kaob ligi 2,5 kilomeetriks maa alla. Tuhala looduskaitsealas asub Tuhala nõiakaev, mis enamasti ärkab ja hakkab pulbitsema kevadel, kuid seda on juhtunud ka uusaastaööl.

Harjumaa looduse kaitseks on moodustatud 27 kaitseala, lisaks 17 maastikukaitseala mitmekesise maastiku kaitseks. Maakonna territooriumil asub ka üle kolmandiku Lahemaa rahvuspargist.