Raplamaa

Raplamaa jagab koos Järvamaaga kohta Eestimaa südames. Kummalgi maakonnal pole mere- või välispiire. Samas läbivad Raplamaad risti-rästi looduse-, keele- ja kultuuripiirid. Raplamaad läbiv suur keelemurrakupiir, on mõtteliselt praeguse maakonna ala jaganud keskmurraku alaks, kus kõneldi tänase kirjakeele aluseks saanud murrakut, ja läänemurraku alaks.

Pealinna läheduse tõttu on Raplamaad nimetatud Tallinna magamistoaks. Looduskaunis ja suhteliselt rahulik elukeskkond meelitab tänapäeval paljusid suure linna kärast tüdinud pealinlasi siia oma kodu rajama. Sama toimus ka mitu sajandit tagasi, kui sündisid mõisad. Mõisaajaloolased hindavad siinsete mõisate arhitektuurilist omapära ja eristavad selle järgi Raplamaa mõisate kuldset ringi.
Siinsed alad ja inimesed on läbi aegade olnud Eestimaa arengu peegeldajaks, seda ka taasiseseisvunud Eestis. Just Raplamaal taastati näiteks Kaitseliit ja hakkas arenema nüüd üle riigi levinud külaliikumine või ökoturism.
Just Rapla vallas - Kuusikul - on talvel Eestimaa kõige külmem paik. Pealinna Tallinna poolt maanteed pidi tulijale hakkavad seitsme kilomeetri kauguselt silma kaks hõbedast tippu. See on 1901.aastal ehitatud Maarja-Magdaleena kirik, ainus kahe torniga Eestimaa maakirik, mida välismaalased on nimetanud katedraaliks.

Taani hindamisraamatus 1241 kirjapandud Rapala´st tänaseks lihvunud Rapla märgib kolme haldusüksust: vald, linn ja ka maakond. Praeguseks on maakonnas elanikke üle 37 tuhande, maakonna pindala on ligi 3000 ruutkilomeetrit.

Raplamaa loodust iseloomustavad suured sooalad ja tihedad metsad. Raplamaa asub suures osas paelavamaal. Märjamaa vallas kasvavad pae peal terves maailmas haruldased haprad lookuusikud, Kaiu ja Rapla vallas asuvad aga Eesti suurimad, Kuimetsa ja Pae karstikoopad.
Raplamaa visiitkaartideks kultuurimaastikul on kindlasti Rapla Kirikumuusikafestival, rahvusvahelised Varbola Puu päevad, samuti rockifestivalid nagu Rabarock, Kaparock, Linna Pea Rock ja Vigala Hard Rock.